Метки

Рубрики

Authors

Raivo J. Raave: Kas jõulud on saatanast?

Jõulud on sundpüha,“ ütles mu tütar hiljuti. „Sund aga on saatanast“. Jäin mõtlema. Ehk olete teiegi olete kuulnud jõulustressist, jõulupingest, jõuludepressioonist ja jõulumasendusest? Mis nende jõuludega siis lahti on? Kas jõulude mõte on kuidagi kaduma läinud?

Kindlasti teatakse vaid, et peab pidu panema ja kingitusi tegema. „Üks suur söömine ja joomine,“ ütleb üks teine piiga. Kolmas kinnitab: „Jõulude tähendus on minu jaoks perega koosolemine, koostegemine, aja maha võtmine. Kingitused on teisejärgulised.“ See on ju kena, aga see pole kaugeltki jõulude tähendus.

 

More
Last Updated on Пятница, 23 Декабрь 2011 07:13

Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon viib oma liikmete loenduse läbi jaanuaris 2012

Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon viib läbi oma katusorganisatsiooni kui ka EMAsse kuuluvate rahvuskultuuri seltside loenduse.

Oma asutamisest alates realiseerib ühendus «Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon» erinevaid projekte , sellistes valdkondades nagu kultuur, sport, haridus, integratsioon, noorsootöö, sotsiaaltöö.

Ühendus korraldab festivale, näitusi, ümarlaudu, seminare, ekskursioone, teatrietendusi, kontserte, kohtumisi avaliku elu tegelastega jne.

Organisatsiooni prioriteediks on kultuurilise mitmekesisuse kaitse Eestis.

EMA alustab antud loendust eesmärgiga uuendada oma organisatsioonide liikmeskondade andmeid, et viia need täielikult elektroonsesse registrisse.

EMA liikmete viimane loendus toimus 2006 aastal ja siis oli organisatsioonide liikmeskond kokku 1057 inimest.

Rahvusvähemuste katusorganisatsiooni EMA poolt läbi viidav loendus toimub kõrvuti üleriikliku rahvaloendusega.

Igal huvitatul oma rahvakillu rahvuskultuurilisest elust on võimalik digitaalsel teel ühineda seltsidesse, mis kuuluvad EMA ridadesse, aadressil: www.eestiema.ee/organisatsioonid

EMA viib loenduse läbi jaanuarist märtsini 2012.

 

Last Updated on Пятница, 23 Декабрь 2011 01:45

Videoklipp Eesti Mitmekultuuriliselt Assotsiatsioonilt

Eesti Mitmekultuurilise Assotsiatsiooni initsiatiivil alustati detsembrikuus, Tallinna Televisioonis sotsiaalkampaaniaga » Eesti Lapsed».

Läbiviidava kampaania eesmärgiks on tolerantsuse süvendamine ühiskonnas, mitmekultuursuse toetamine ning Eesti elanike ühtekuuluvustunde suurendamine.

Kampaania esimeseks etapiks on videoklipp «EMA», mida võib vaadata siit:

Edaspidi planeeritakse võtta üles klippe ja telesaateid Eesti kultuurilise mitmekesisuse temaatikast lähtuvalt.

Aktiivse osavõtu eest klipi ülesvõtmisel täname Eestii Juudi Noortekogu, Eesti Ukraina Seltsi, Kaasmaalaste Ühendust Minu Virumaa, Eesti Gruusia Rahvusühingut, Tallinna Kohalike Venelaste Ühenduste Liitu, tantsukooli TODES.

Eesti Mitmekultuurilise Assotsiatsiooni pressiteenistus

Last Updated on Понедельник, 12 Декабрь 2011 08:57

TBN Baltia: Семинар «Молодые либеральные лидеры»

Last Updated on Вторник, 22 Ноябрь 2011 11:59

Andres Ingerman sai Tallinna noortevolikogu aseesimeheks

Täna toimus Tallinna noortevolikogu esimene istung. Tallinna linna noortevolikogu on Tallinna Linnavolikogu juures tegutsev Tallinna noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu, mis esindab Tallinna noorte huve.
Tallinna noortevolikogu istungil toimusid valimised. Tallinna noortevolikogu aseesimeheks valiti Andres Ingerman.
Tallinna noorte volikogu asejuhina pööran tähelepanu järgmistele noorteelu aspektidele:

On vaja välja töötada ettepanekud, mis vähendaksid noorte lahkumist piiri taha

on vaja luua Tallinna Noorte Börs, kasvõi interneti versioonis, mille kaudu noored saaksid infot teenimisvõimaluste kohta, võimaluste kohta pakkuda oma teenust, võimalikest palkadest, saada teada oma õigustest tööle asumisel.

Anda noortele võimalus oma kodanikupositsiooni avaldamiseks, luues selleks Tallinnas Vabaduse Seina

Suurendada transpordisoodustusi koolide õpilastele ja üliõpilastele

Taastada Tallinnas erahuvialakoolide toetus, taastades kehtinud vana korra

Noortevolikogu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel. Noortevolikogu põhitegevus on kaasata noori aktiivselt osalema ühiskondliku elu korraldamises.

Last Updated on Среда, 27 Июнь 2012 06:54

Eesti Gruusia Rahvusühing korraldab 26. oktoobril gruusia filmiõhtu

Eesti Gruusia Rahvusühing korraldab 26. oktoobril kultuuriõhtu.
Kavas on gruusia filmi esitlus, gruusia rahvusköök, arutelu ja meeldiv koosviibimine.
Kultuuriõhtu algab kell 18.00 klubis Shahmatt, aadressil Pikk 39 Tallinnas.

Lisainformatsioon ja registreerumine timofei@eestiema.ee

Last Updated on Понедельник, 17 Октябрь 2011 01:58

Ameerika ajalugu Eesti raadioeetris

Tallinna Raadio Kuku saatis pühapäeval, 2. oktoobril eetrisse esimese osa Ameerika ajalugu käsitlevast saatesarjast. Muu hulgas sai kolmeteistkümnest osast koosnev sari sai võimalikuks tänu Raadio Kuku ja USA saatkonna ühistele pingutustele. Tunnipikkuses saates käsitleti Ameerika ajaloo varaseimat perioodi ning kõrvutati seda tol ajal Euroopas toimuvaga. Uue saatesarja ajastus langeb kokku kahe aastakümne möödumisega Ameerika diplomaatilise kohalolu taastamisest vabas Eestis.

Last Updated on Суббота, 8 Октябрь 2011 03:15

Pooled Eesti esirikkad on mitte-eestlased

Löödud: Oleg Ossinovski ei mõista, miks pidi minister Parts kompromissdiili viimasel hetkel vussi keerama. Tiit Blaat / Eesti Ekspress

Täna avaldatud Äripäeva rikaste TOP kümnes on pooled ärimehed eestlased, pooled aga mitteestlased. TOPi võitja Hillar Tederi järel jagavad poodiumi teist ja kolmandat kohta laevandustööstur Fjodor Berman ning transiidiärimees Oleg Ossinovski.
Lisaks eestlastele Hillar Tederile, Toomas Annusele, Marcel Vichmannile, Priit Piilmanile ja Armin Karule, leiame rikaimate Eesti ärimeest top kümnest lisaks Bermanile ja Ossinovskile veel Valeri Kovalenko, Anatoli Kanajevi ja Igor Izraeljani nimed.

Valeri Kovalenko on suuruselt teine aktsionär laevandusettevõttes BLRT.

Anatoli Kanajevi rikkuse taga peitub väidetavalt altkäemaksuline osalus ettevõttes Pakterminal, mille Aadu Luukas ja Endel Siff andsid toonasele Muuga sadama juhile, et too nende tegevust sadamas eelistaks. Täna tegutseb mees nii kütuse- kui transiidiäris, vastavalt omades osalusi nii N-Terminalis kui Transiidikeskuses.

Igor Izraeljani alustas 18 aastat tagasi oma Lasnamäe korteris vineeri vahendamisega. Tänaseks on sellest tegevusest kasvanud välja edukas parketiäri.

 

Delfi Majandus
Last Updated on Суббота, 8 Октябрь 2011 02:49

Vabaduse Seina rajamine

MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon pöördub Tallinna linnapea poole üleskutsega rajada Vabaduse Sein Tallinna linnas.


Vabaduse Seina nurgakivi panek võib toimuda Vabaduse väljakul või selle ümbruses.

MTÜ Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon pöördub Teie poole üleskutsega rajada Vabaduse Sein Tallinna linnas. Vabaduse Seina nurgakivi panek võib toimuda Vabaduse väljakul või selle ümbruses.

Soovime Vabaduse Seina nurgakivi panekuga alustada traditsiooni sõna — ja mõttevabaduse kaitseks (Hyde Park ajaloolise eeskuju mõjul ja arvestades seda kogemust demokraatia aluste kaitsmisel). Iga Tallinna elanik ja külaline saaks endale õiguse arvamuse avaldamiseks vaba ühiskonnas just sellel seinal. Kõrvale võiks ehitada puur, kuhu võiks näitlikult panna „pahad“.

Vabaduse Seina hakkab tehniliselt väljanägema kui demonteeritud USB plaadid suurusega 2m*1,6m ja kokku neid tuleb 6 tk, mida vahetatakse ükskord kuus.

Lugupidamisega

Ruslan Furman Aleksandr Apolinsky
Juhatuse liige Juhatuse liige


Last Updated on Пятница, 7 Октябрь 2011 05:34

Tänavakunst Tallinnas 2011.a.

Kultuuriühing TEATER 357 käivitab art projekti «Tänavakunst Tallinnas 2011.a.»
Projekti peamised tegevused on praktilised seminarid ja arutelud. 

Üldteemaks on tänavakunst 2011.a. Projekti allteemadeks on:
-        Grafiti ja tagging (projekti kõige olulisem teema )
-        Tänavatants, parkour
-        Foto, 3d, muusika
-        Projekti lõppseminar „Tänavakunst Tallinnas 2011.a.“

Projekti eesmärk on vastata küsimustele: kas tänavakunst või vandalism? Kus on piir?

Sihtrühmaks on Tallinna vabakunstnikud, muusikud, tantsijad ja teised huvilised.

Last Updated on Пятница, 7 Октябрь 2011 05:01

Koolitus rahvusvähemuste noorterühmade esindajatele

Tudengimaja, Raekoja plats 16, Tallinn
29. september 2011 kell 9:30 – 18:00

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud kutsub rahvusvähemuste noorteorganisatsioonide esindajaid (15-26 aastased; eriti oodatud on kolmandate riikide kodanikud) koolitusele, kus jagame praktilisi näpunäiteid oma rahvusrühma paremaks esindamiseks:
 avalikkuse ees
 meedias
 suhtlemisel partnerite ja ametiasutustega
Koolitusel saad teada …
 Kuidas sõnastada oma sõnumit ja valida õige sihtrühm?
 Kuidas esitada oma sõnumit veenvalt ja argumenteeritult?
 Kuidas planeerida meediakajastust, et edastada oma sõnumit avalikkusele?
 Kuidas koostada pressiteadet, mis köidaks meedia tähelepanu?

Räägime teooriast ja teeme praktilisi harjutusi.

Registreerimine kuni 22. septembrini aadressil https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dHNBMTFXYnR6cUJpdkVjNDNfdlFKQUE6MQ

Koolituse viib läbi Marianna Drozdova.

Koolituse töökeel on vene keel.

Lisainfo:
Piret Hirv
MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud
piret@terveilm.net
627 0191

Last Updated on Понедельник, 12 Сентябрь 2011 03:11

TÄISMAHUS: Mis meist saab?

Eesti Päevaleht võttis ette värske inimarengu aruande ja uuris, mis valupunktid halvendavad meie elukvaliteeti nii praegu kui ka eelolevatel kümnenditel.
Eesti vajab varsti hädasti immigrante

Inimarengu aruanne näitab, et võrreldes naabrite Läti-Leeduga hoiavad eestlased oma kodumaast rohkem kinni, kuid sellegipoolest on Eestil juba kümmekonna aasta pärast tööjõuvajaduse katmiseks tarvis immigrante.
Kokkuvõttes iseloomustab inimeste suhtumist maa senisesse arengusse ja praegusesse olukorda uuring, kus vastajatelt küsiti, kas nad seovad iseenda ja oma laste tuleviku Eesti/ Läti/Leeduga. Vastustest ilmneb, et kolmandik kuni pool alla 30-aastasi noori ei tunne püsivat sidet kodumaaga. Seega hakkab Balti riikide ühiseks põhiprobleemiks saama rahvastiku kahanemine mitte ainult vähese sündimuse, vaid ka kasvava väljarände tõttu.
Ehkki ränne oli aastail 1990–2009 rahvastiku peamine mõjutaja kõigis Balti riikides, kannatas Eesti kõige väiksemana kõige rohkem.
Seega vajab just Eesti tulevikus kõige enam sisserännet, et asendada puuduvat tööjõudu. Tööealiste osa kahanemine rahvastikus algab meil sarnaselt muu Euroopa Liiduga umbes aastail 2014−2018. Eesti jaoks on suurim oht Soome, kus tööjõunõudlus kujuneb lähikümnenditel ülisuureks.
Rahvastikuteadlase Mare Ainsaare sõnul moodustab osa Eestile vajalikust sisserändest küll tagasiränne, kuid arvestada tuleb ka uute sisserändajatega kolmandatest riikidest. „Tõenäolised sisserändajad tulevad Venemaalt, tõenäoline on ka Aafrika ja Aasia päritolu inimeste tulevane suurem sisseränne,” ütles ta. „Need prognoosid on tehtud puhtalt majandusliku ja demograafilise potentsiaali pealt, aga rände puhul on väga suur mõju ka poliitikatel.”
Ainsaar selgitas, et Eesti poliitika pooldab muidugi eelkõige spetsialistide sisserännet, aga probleem on selles, et seda rühma eelistab enamiku arenenud riikide rändepoliitika. „Seega võistleb Eesti ka sellel alal inimeste pärast teiste riikidega,” nentis ta ja lisas, et kaalukeeleks saab eelkõige töö- või õpikohtade olemasolu ja keskkonna konkurentsivõime võrreldes kõigi teiste riikide võimalustega.
Kuigi noorte arv väheneb edaspidigi kõigis kolmes riigis, on selles vallas asi kõige tõsisem Lätis ja sündimuse madalseisu püsimise korral ka Leedus. Noorte arvu vähenemine määrab omakorda kogu elanikkonna kaugema tuleviku. Inimarengu aruanne järeldab, et kõrge inimarengu tase, rahulolu elukvaliteediga ja noorte soov ennast kodumaal teostada on kindlaim garantii, et Balti riigid suudavad säilitada oma iseseisvuse ja kultuuri.
Tuuli Jõesaar

Väike lugemus killustab identiteedi

Ligi 40 protsenti Eesti 15-aastasi noori ei loe oma lõbuks midagi, vahendab inimarengu aruanne 2009. aasta PISA uuringut laste lugemisharjumuste kohta. Ja needki, kes loevad, eelistavad „asjalikku kirjandust”.
Põhjuseid ei tule kaugelt otsida: internetikasutuselt on Eesti noored Euroopa esirinnas ning see neelab paljude noorte aja ja huvi. Milliseks muutub aga maailm, kui noored enam ei loe?
„Ma arvan, et kultuuritüüp muutub ja meie identiteet killustub. Narratiivid, mida pakub ilukirjandus, on ääretult olulised, et samastada end mõne tegelase või kangelasega ja anda elule mingi kõrgem siht. Kui see kõik kaob, siis on karta, et me jääme konnatiiki: madal perspektiiv, unistusi ei ole. Väheneb poeesia ja poeesia on oluline, et inimene oma igatsusi kuidagi sõnastaks,” hindas emeriitprofessor Viive-Riina Ruus lugemisharjumuse kadumise tagajärgi.
Ent tema hinnangul ei ole sugugi kõik kadunud. „On toimunud põlvkondade vahetus ja see põlvkond peab leidma endale oma lood. Ei ole ju oluline, et see peab olema just kirjasõna – romaan või eepos –, see võib olla ka multimeedia. See võib samuti tekitada ideaale, kui on püstitatud küsimus: mis on meie elu mõte, milleks me siia maailma oleme tulnud? Ükskõik kuidas saavutatakse vastus, peamine on, et küsitakse,” selgitas Ruus.
Eesti lastekirjanduse keskuse konsultant Anne Kõrge nentis, et raamatul on raske arvutiga võistelda ja laste lugemisharjumuse puhul on oluline ka see, et Eestis napib nn poistekirjandust. „Praegu on nii, et laps peaks pärast Lindgreni hüppama kohe fantaasiakirjandusse, näiteks Pratchetti juurde. Pole kirjanikke, nagu kunagi olid Jaan Rannap ja Holger Pukk. Tüdrukutel on lugemismaterjali rohkem ja tüdrukuid on ka raamatukogus käivate noorte seas rohkem. Poisid võib-olla ei julgegi seda, et nad loevad, välja näidata,” arutles ta.
Lugemisharjumuse kujunemise puhul on kõige kriitilisem iga lapsepõlve lõpp ja teismeea algus. „Väike laps – temaga ei ole midagi lahti. Kui vanem vaeva näeb ja suunab lugemiseni, ongi kõik hästi. Kui aga laps jõuab vanusesse 10+, siis ta kas jääb või ei jää lugemise juurde,” märkis Kõrge. Ühest rohtu, kuidas last selles eas lugemise juures hoida, tema sõnul ei ole. Küll aga olevat näha tendentsi, et peres, kus vanemad raamatuid loevad, on tõenäolisem, et ka laps jääb raamatute juurde.
Tuuli Jõesaar

Rahulolematus varjutab ka edusammud

Kui kahekümne aasta eest oli Venemaa arvestades SKT-d ühe elaniku kohta majanduslikult paremal positsioonil kui Baltimaad või Poola, siis aastatuhande vahetuseks olukord muutus: Eesti saavutas teiste Balti riikide ja Venemaa ees selge edumaa, kuid Poola oli Eestist veidi edukamgi.
Tartu ülikooli emeriitprofessor Peeter Vihalemm märgib, et aastatel 2000–2007, mida iseloomustas Baltimaade väga kiire majandusareng, jõudsid kõik kolm SKT taseme poolest Poolast ette, aga majanduskriis muutis olukorda
täielikult.
Balti riikide majandus langes tugevalt, samal ajal kui Poola majandus liikus tõusujoones ka aastatel 2008–2010 ja Poola prognoositud SKT ühe inimese kohta oli 2010. aastal taas suurem kui Baltimaade liidril Eestil. Baltimaade vaeseim, Läti, kukkus aga eriti valusalt – alla jäädi isegi Venemaale, kellest vahepeal pikkade sammudega ette rebiti.
Kui Eesti puhul on välised jälgitavad institutsioonilised näitajad suhteliselt head, siis subjektiivse heaolu ja rahulolu indikaatorid on meil küllaltki tagasihoidlikud. Hoolimata mõõdukalt kõrgest innovatsiooni tasemest suhtub enamik eestlasi ettevõtluskeskkonda pigem pessimistlikult. Kuigi valitsemise kvaliteet läheneb meil Lääne-Euroopa tasemele, on inimesed sellega vähem rahul. Tervisenäitajad püsivad üle maailma keskmise, kuid inimesed ei tunne ennast tervena.
Miks on siis eestlased rahulolematud enam-vähem kõigega? Ühe võimaliku vastuse järgi näitab see sisemist ebakindlust, eesmärkide ähmasust ja identiteedi nõrkust. Kuid märkida tuleb, et lätlaste ja leedulaste rahulolematus on veelgi suurem.
Kui vaadata Euroopa Liidu möödunud aasta innovatsioonikaarti, siis on Eestil selles valdkonnas teiste Balti riikide ees edumaa, oleme paigutatud paremuselt teise, liidreid jälitavasse rühma. Läti ja Leedu paiknevad viimases rühmas, tagasihoidlike hulgas. Ühtlasi märgivad Vihalemm ja Marju Lauristin: majanduse restruktureerimine edeneb veel liiga visalt, et loodetud läbimurde suhtes saaks olla optimistlik. „Seda, kas Eesti ning mõne aja pärast ka Läti ja Leedu lähevad kindlalt üle innovatsioonil põhinevale majandusele, saame hinnata siis, kui otsustavad kriisijärgsed aastad on seljataga,” seisab aruandes.
Ilmar Kahro

Probleemiks on tõusnud tööealiste suur suremus

Värskes inimarengu aruandes käsitletakse põhjalikult ka inimeste eluea ja suremuse tendentse viimase kahe kümnendi jooksul, võrreldes ennekõike kolme Balti riiki. Rahvastikuteadlane, Läti ülikooli professor Juris Krumins võtab kokku: oodatava eluea kasv oli viimase kahekümne aasta jooksul Balti riikidest kiireim Eestis, järgnesid Läti ja Leedu. Nii meeste kui ka naiste eeldatav eluiga pikenes Eestis isegi rohkem Euroopa Liidu riikide keskmisest.
Viimaste andmete järgi elavad Eestis sündivad mehed eeldatavasti ligi 70-aastaseks – üle viie aasta kauem kui 20 aastat tagasi. Vahe Venemaaga on peaaegu kümme aastat Eesti kasuks, ent näiteks Rootsist jääme endiselt kümnendiga maha. Naiste eeldatav eluea pikkus on keskmiselt 80 aastat. Kombineeritud statistika lisab teadmise, et naised elavad meil tervena 70 aastat, mehed veidi üle 60 aasta. Vanades EL-i riikides elavad inimesed tervena seitse kuni kümme aastat kauem.
Kui varem avaldas oodatava eluea pikkusele suurt mõju vastsündinute ja laste suremus, siis nüüdseks on see asendunud tööealiste inimeste suremusega. Millesse inimesed siis surevad? Enam kui 80 protsendil juhtudest võib surmatunnistusele kanda põhjuse kolmest rühmast: veresoonkonnahaigused, kasvajad, välised surmapõhjused (vigastused, õnnetused, enesetapud, mõrvad jms). Silmapaistvalt suures meeste suremuses mängivad eriti suurt osa veresoonkonna haigused ja vägivaldne surm.
Kuidas varieerub suremus Balti riikides piirkonniti, oli seni vähe uuritud. Nüüd näitas analüüs, et suremuse ja oodatava eluea mustris on näha kirde-edelasuunalist telge. Lätis paistab nõrgemana silma riigi idaosa, meil Kirde-Eesti. „Suremus ja rahvatervise üldine seisund sõltub ikka veel suuresti regioonide ebaühtlasest sotsiaal-majanduslikust arengust,” seisab aruandes. Krumins märgib, et Eesti on küll viimastel aastatel tõusnud oodatava eluea poolest Balti riikide liidriks, ent vahet arenenud Euroopa riikidega ei saa vähendada pikaajalise pingutuseta.
Ilmar Kahro

www.epl.ee

Last Updated on Четверг, 8 Сентябрь 2011 10:48

EMA pühapäevakoolid alustavad õppeaasta 3 septembril.

Eesti Mitmekultuurilise Assotsiatsiooni pühapäevakoolid vene kool Kitovras, tatarikool Dulkõn, gruusiakool Bagrati, valgevenekool alustavad õppeaasta 3 septembril.


Eesti Mitmekultuurilise Assotsiatsiooni pühapäevakoolide eesmärgid on rahvuskultuuride ja rahvuskeelte säilitamine ning
rahvuskombestiku õpetamine.

Eesti Mitmekultuurilise Assotsiatsiooni pühapäevakoolide õppekavade läbimine ja teadmiste omandamine on üks tähtsamaid eeldusi kogukondade põlvkondade tulevaseks eduteguriks lõimumiseks Eesti ühiskonnas.

Pühapäevakoolides õpivad lapsed ja noored vanuses 4-18 eluaastat.

Õpilaste registreerimine aadressil info@eestiema.ee

Last Updated on Вторник, 30 Август 2011 06:31

Pühapäeval 24. juulil toimus restoranis Rumours «Eesti Ameerika Seltsi» kinoõhtute avaüritus.

Pühapäeval 24. juulil alustas «Eesti Ameerika Selts» kinoõhtute sarja «Let it Show» restoranis Rumours. Kinoõhtud on suunatud klassikalise ameerika kino tutvustamisele laiemale publikule.

 

Eesti-Ameerika ühingu kinoõhtute avaüritus nimetuse all «Let it Show» toimus restoranis Rumours, kus külalistele näidati 1927.a. tummfilmi, peaosas tuntud koomiku Buster Keatoniga. Pärast filmi said kohaletulnud külakosti restoranilt «Rumours» ning «Eesti Ameerika Selts» pakkus traditsioonilisi Ameerika kooke.

 

«Let it Show» on esimene «Eesti Ameerika Seltsi» ürtustesari, kus inimestele tutvustatakse klassikalisi Ameerika filme ning ka üleüldse Ameerika kino — sealhulgas ka sellise režissööri nagu David Lynchi filme. Edaspidi hakatakse kinoõhtutel läbiviima ka viktoriine Ameerika kino teemal.

 

«Kinoõhtud on ainult üks osa planeeritud üritustest. Me planeerime tutvustada suurt osa Ameerika kultuurist, teadusest, spordist ja elust üldse. Me oleme õnnelikud, et oleme leidnud koostööpartneri restorani Rumours näol ja planeerime jätakata seda koostööd» — teatab «Eesti Ameerika Selts».

 

Järgmised «Eesti Ameerika Seltsi» üritused saaavad olema avatud ning seega saavad osaleda kõik soovijad.

 

Ürituse ametlik fotograaf: Artur Ivlijev

 

Last Updated on Четверг, 28 Июль 2011 04:53

Oru lossi taastamiseks kavandatakse korjandust

Mõte taastada 2. maailmasõjas hävinenud Oru loss pole uus, ent raha kogumise kampaaniat ei ole varem korraldatud.

Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon (EMA) ja Kaasmaalaste ühendus Minu Virumaa teatasid, et asutavad fondi 1899. aastal Vene kaupmees Grigori Jelissejevi ehitatud lossi ja hilisema Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi suveresidentsi taastamiseks Oru pargis.

“Tegemist on suure ajaloolise väärtusega objektiga,” põhjendas EMA juhatuse liige Aleksandr Apolinsky. “Arvestades, et Venemaal on tänapäevani Jelissejevi kauplused, tekitaks Vene turistides Jelissejevi palee uudishimu ja huvi. Rääkimata sellest, et tegemist oli vabariigi presidendi ametliku residentsiga. Psühholoogiliselt oleks see mõjus samm, millega me taastaksime ajaloolise Virumaa hiilguse.”

Apolinsky sõnul tuleb veel uurida, kui palju lossi ülesehitamine maksma läheks, aga loomulikult on jutt miljonitest, isegi kümnetest miljonitest eurodest. “Muinasjutuliselt kauni riigi sümboli taastamise maksumus pole mulle kui Eesti Vabariigi kodanikule primaarne,” ütles eestvedaja, lisades, et sellesse peaks olema võimalik kaasata ka Euroopa Liidu raha.

“On selge, et Oru park ilma lossita on siiski puudulik lahendus. Me ei jätnud ju ka Tallinnas 1944. aasta pommitamise pommiauke lihtsalt alles,” märkis Apolinsky. Taastatud lossi funktsioon võiks tema arvates sarnaneda Palmse mõisaga: seal peaks olema muuseum, kuid seda kasutataks ka esindushoonena. Suures osas peaks loss end ise ära majandama.

Jäid ainult mõtteks

Kodu-uurija ja kauaaegne Toila gümnaasiumi direktor Olav Vallimäe meenutas, et nõukogude ajal kõneldi taastamisesest vähe, ent tahtjaid, kes soovisid oma “lossi” peale panna, oli palju. Näiteks Viilup (Eesti Põlevkivi kunagine juht – toim.) tahtis sinna sanatooriumi ja Moskva heliloojate liit oma puhkekodu rajada.”

Vallimäe lisas, et Oru lossi taastamise mõte kerkis üles 1980. aastate lõpus, kui loodi Virumaa fond. “Leppisime siis Pilderiga (kalurikolhoosi “Oktoober” esimees Endel Pilder – toim.) kokku, et mina organiseerin õpilastest brigaadid ja kolhoos annab raha, et kaevata lossi vundamendid lahti ning vaadata, mida on võimalik teha. Vahepeal oli ju selline jutt, et lossi pole võimalik taastada, sest see asub liivakivi panga peal. Aga Jelissejev ju selle omal ajal ehitas!”

Kaevamistööd jäid siiski ainult mõtteks, sest laulev revolutsioon tuli peale, tähendas Vallimäe.

“Iga asi väärib küünlaid, kui on kindel siht, milleks seda tehakse, siis tuleb ka rahvas kaasa. Kui oleks selline algatus, et teeme üleriikliku korjanduse, nii et iga inimene paneb näiteks 5 senti, ja kingime selle riigikantseleile presidendi suveresidentsiks, nagu ärimehed omal ajal tegid, siis oleks asjal mõte sees. Aga järjekordset hotelli pole küll mõtet teha,” arvas Vallimäe.

Taastame ja edasi?

Toila vallavanema Tiit Salvani sõnul pole presidendi kantselei kunagise riigipea suveresidentsi taastamise vastu huvi üles näidanud. “Riikluse seisukohalt oleks väga võimas, kui kantselei võtaks selle oma südameasjaks, aga praegune president pole vaatamata kutsumisele kordagi Oru pargi promenaadilgi käinud.”

Ta lisas, et kui loss taastada, siis kindlasti tuleks selleks kasutada avalikku raha, et see ei jääks rahvale suletuks nagu juhtus Kalvi mõisaga.

“Eks potentsiaali on, näiteks eelmisel nädalal külastas parki Peterburi delagatsioon, kes oli Toilast väga sisse võetud, aga küsimus on ratsionaalsuses. Paar aastat tagasi tehtud arvutuste järgi oleks hinnanguline taastamismaksumus paarsada miljonit krooni. Iseenesest sellist summat polegi võimatu kokku saada, aga küsimus on, mis pärast taastamist edasi saab,” arutles Salvan.

Oru pargi praegune haldaja – RMK – lossi taastamist ette ei näe. “Kahtlen, kas seda on vaja teha – kes lossi hiljem haldama ja ülal pidama hakkab?” küsis ka RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse.

Küll aga on RMK endiselt seda meelt, et parki oleks tarvis rajada külastuskeskus. “Kui midagi üldse oleks mõtet taastada, siis komandandi maja, mis asub Karuväravate juures ja mille vundamendile on praegu rajatud lillepeenar. Sellest käiks jõud üle, aga lossi ja legendid võiks sinnapaika jätta.”

http://pr.pohjarannik.ee

 

Last Updated on Среда, 6 Июль 2011 02:08
Главная